Sauukyy, uus osa siis lõppuks
vana:
„no kui ma väidetaval lahkusin teie juurest siis ma kuulasin uksetaga ning
kevvu teab seda juba“ vastasin „nojamh, kuid kui sa lahkusid juhtus midagi“
ütles liisu ning oli kuulda nuuksatus, mitte keegi meist ein utnud kuid kui ma
ennast ümer keerasin nägin seljataga nurgas olevad annut ning ta nuttis „annu,
mis juhtus?“ küsisin ja vaatasin segaduses nii talle kui ka tüdrukutele otsa
uus:
#21
„kevvu vägistas annu
ära“ ütles char vaikselt „oota mida?!“ küsisin karjudes „mitte keegi poistest
peale louise ei tea seda ning me julgustasime annut sellest louile rääkima kuid
louis sai vihaseks nii annu kui ka kevvu peale ja nüüd on nad tülis ja louis
ignob annut“ rääkis carru kurvalt
„kevvu lubas mulle et ta ei tee enam nii MITTE KELLEGILE“ rõhutasin kahte
sõna, kõik olid vaikselt „appi annu tule siia“ ütleisn ning annu tuli arglikult
minu juurde kuid poole tee peal ta minestas. Jooksin annu juurde ja hakkasin
karjuma „tooge piiritus, või helistage kiirabisse ja ruttu!“ karjusin „mul on
telefon üleval“ ütles ari „mul ka“ lisas char „no siis minge järgi!“ karjusin
nende peale ning ari jooksis ülesse, poisid jooksid alla ja hoopis niall
helistas kiirabisse.
Varsti nad jõudsid ja viisid annu ära, ari läks kaasa „ma vahetan ruttu
riided ja meie tüdrukutega läheme sinna, poisid teie lähete pildistama“ ütlesin
„aga…“alustas liam „liam, kui midagi on helistame me teile.“ Liam ohkas ja nad
poistega pidid liikuma hakkama. Mina läksin enda riideid vahetama. Teised olid
valmis juba.
***
Istusime annu palati taga ja ootasime arsti, lõppuks ta ka tuli „mis tal
juhtus?“ küsis arst „ta hakkas tulema minu juurde aga siis minestas“ ütleisn
„ta on rase“ ütles arsti „appi ! kas me võime ta juurde minna?“ küsis char
„jah, kuid ärge lärmake. Patsient tahab vaikust“ ütles ta ja me noogutasime
ning läksime annu palatisse „annu, nii kahju“ ütles liisu „mõttlege ma saan nii
noorelt emaks ja jube veel kellest ning mis moel. Miks ei võike olla louis
lapse isa? Miks?“ nuttis annu.
„ma pean korraks helistama“ ütlesin vaid ja liikusin palati ukse taha.
Valisin lou numbri sest ma arvasin et oleks parem kui lou esimesena kuuleb, või
mitte?
M: louis sauu
L: am sau, mis on?
M: palun pane kõlarile et teised ka kuuleksid
L: olgu, kohe
L: nüüd räägi
M: asi on annus, ta…. Omg ma ei suuda rääkida sellest. Sorry et segasin
Panin ruttu kõne ära ja liam helistas mulle ning teised ka kuid lülitasin
telefoni välja. Mul ju polnud õigust rääkida sellest neile. Annu äkki ei luba
jne. Läksin tagasi annu palatisse „annu ma lähen küsin arstilt kas sa saad ikka
täna välja ja pärast räägime skypes su emaga“ ütlesin „jahh, rose“ ütles
tüdruk.
Enne minekut läksin ja kallistasin teda ning otsisin arsti ülesse ja ta
ütles et annu võib kohe lahkuda. „annu arst ütles et sa võid lahkuda“ vastasin
annu palatisse sisse astudes. ari ja char läksid annut välja kirjutama „nii ma
olen valmis ja nüüd võime minna“ ütles annu vaikselt wc’st välja astudes. Carru
avas palati ukse ja lasi annu esimesena välja.
*** annu vaatenurk ***
Astusin esimesena palatist välja ning nägin vastu tulemas arit ja chari
„lähme“ ütles ari ja võttis mu vasakust käest kinni ja dassu paremast, tegelt
nad toetasid mind kuid mul pole ju midagi viga, lihtsalt rase. Mõtlesin ennast
lahti rapputades ja liikusin edasi. Nad olid tulnud mingi suurema autoga, kuue
inimese oma. Kui rose tegi autouksi lahti keeras üks auto parklasse ja sõitis
meie auto kõrvane, nimelt oli see poiste auto „mis annul on?“ küsis liam
roselt.
Poisid ei näinud mind sest olin teiselpool autot, harry, niall, zayn ja
liam olid väljas kuid louis istus endiselt autos „liam ma ei saa sulle rääkida,
anna nadeks“ ütles rose „mis mõttes? Annu on üks meist ju“ ütles zayn „see on
annu asi kas ta tahab sellest rääkida või mitte“ vastas rose ja tal oli õigus.
Ma ei taha et poisid teaksid et ma rase ning louisiga lahkus ning liskas veel
ma ka haige.
Kui te mõtlete et mis mõttes haige siis siin on vastus, nimelt ükskord
tänaval kõndides ma ka minestasin ja mind viidi haiglasse. Seal tehti proovi
jne ning lõppuks üteldi et mul on midagi südamega viga. Tegelt kui aus olla
siis see pole ju haigus kuid ikkagi kirjutati mulle rohud välja ja mis veel
ning ma kutsun end haigeks tänu sellele.
Ausalt öeldes isegi ari ei tea seda. Keegi vehkis mu ees kättega „mhh?“
küsisin „annu mis viga?“ küsis niall juu siis nad olid mind ikkagi märganud „ah
see oli vaid sellest et ma ei söönud“ „aga miks siis kõik nii näost ära on?“ küsis
harry „appike, jätke kõik mind rahule. See on minu asi kellest ja millest ma
rase olen ! ning te ei pea nüüd mõtlema et ma ei saa hakkama,minu otsus mida ma
selle lapsega teen!“ karjusin ja jooksin minema.
Keegi jooksis mulle järgi ja kui ma taha vaatasin oli see louis, proovisin
kiirendada aga kuna ma olin juba väsinud siis ei saanud sellega eriti hakkama
ning lisaks veel kukkusin ka „annu“ ütles louis ja istus mu kõrvale ning haaras
mu kallistusse „sa oled rase ja mulle ei rääkinudki?“ küsis ta „louis
...“proovisin alustada kuid olin nõrk „me saame vanemateks. Ma olen nii
õnnelik“ ütles ta mind endiselt kalllistades.
„louis sa ei saa aru“ ütlesin „mida?“ küsis ta „asi on selles et see laps
ei ole sinu vist“ vastasin „vist?“ küsis ta „ma rääkisin kevinist“ ütleisn vaid
„niiet see on tema laps?“ küsis louis juba vihasemalt „see on võimalik kuigi me
olime enne kui kevin mind vägistas vahekorras“ vastasin maha vaadates „miks ma
küll kohe nii ei arvanud“ ütles louis pettunult ja vihaselt eie oma siis on võimalik et ta sureb“ ütlesin
vaikselt ja piras veeres üle mu põse
„miks?“ küsis louis proovides mu pilku
leida , ma ei vastanud „miks?“ küsis louis „sest kui me olime pariisis ariga
siis ma kukkusin tänaval kokku. Mind viidi haiglasse ja arst avastas et mul on
midagi südamega viga“ rääkisin „niiet on võimalik et kui sa sünnitama hakkad
siis kas laps sureb või sünnib puudega?“ küsis louis
„on ka veel üks variant“ vastasin, louis saatis mulle küsimusi täis pilgu
„et mina suren ja laps sünnib tervena“ louis ohkas raskelt ja võttis mind
uuesti enda kallistusse. Nii me seal mere ääres siis istusime liival. „me
peaksime nüüd minema“ ütles louis „jah“ vastasin vaid „annu, ma ei tahaks
sellest küll präägu rääkida kuid mul on õigust nõuda teha sul isadustesti“
„jah, louis ma teen seda“ vastasin ning ta naeratas mulle kuid väga õrnalt
Läksime jalutades ’koju’ ma kutsun seda koduks nagu me kõik.
Nii kui louis
ukse avas jooksis ari ja rose minu juurde „appi me olime nii mures“ ütles ari
kus sa olid?“ küsis rose „me olime louga mere ääres“vastasin „mereääres?
Tervelt 5 tundi?“ küsis ari „nii kaua?“
küsis louis „jaa“ ütles ari „ma arvan et sa peaksid sööma“ ütles rose ja tõmbas
mind endaga kööki. Köögis olid tom, joss, niall ja harry
„niall miks sa kõik nutella ära sõid?“ küsis rose kui ei leidnud nutellat
„ma ei söönud nutellat“ ütles niall „aga rohkem nutellat ju pole“ ütles rose
„ups mina sõin“ ütles tom vaikselt „sa vana tottakas“ „ma pole ainuke, me koos
carrug sõime“ ütles tom „no aga sa võid poodi minna ja uue tuua“ pakkusin „siis
annan mina ka oma soovikirja juba“ lisas niall „teeme nii et ma lähen homme“
ütles tom „am, niall oled nõus?“ „ahh. Ma söön siis täna komme aga homme pead
sa kindlalt minema“ ütles niall ja mugis oma komme edasi.
*** rose vaatenurk ***
Annu istus lauataha ja siis ma tegin talle röstsaia ning määrisin
maasikamoosi peale „võid mulle ka teha“ ütles harry „mulle ka siis!“ kisas
niall „ega see veel valmis pole“ vastasin ning panin järgmised kaks saia
rösterisse. Eemistele raputasin peale tuhksuhkurt ja vamilje suhkurt ning tegin
šhokolaadi väikesteks tükkideks ja rapputasin seda ka peale ning siis panin
teise rõstitud saia ja oligi esimene valmis. Tegin teisega samamoodi ja panin
mõlemad taldrikule ja hakkasin siis kakaod tegema.
„hakka nüüd sööma“ ütlesin ja panin taldriku koos kakaoga annu ette „jah
emme“ vastas annu „eii, ta on minu emme!“ kisas harry „ei, ta on minu emme ja
sina oled minu issi!“ kisas annu vastu ja harry kortsutas kulmu „noh nii ka
sobib“ ütles ta. Kõik hakkasid naerma.
„kuhu siis meie saiad jäävad?“ küsis niall „omg“ ütlesin ja hakkasin ka
niallile ja harryle tegema. „mmm kui head“ kiitis niall „tead ma tahan saada
neid igal hommikul“ lisas harry „mina neid teile enam tegema ei hakka“ ütlesin
„aga mulle?“ küsis annu „noh sulle ja pisikesele ikka“ muigasin
Louis tuli kööki „mmm, head lõhnad“
„oi ei“ ütlesin sest ei viitsinud enam uusi saiu tegema hakkata „tahaks
kaa“ ütles louis „rose tegi“ ütles niall „niall sa paha poiss nii ei tohi teisi
välja rääkida“ ütlesin „ohh rose, sa võid mulle ka teha“ ütles louis
„justnimelt ma võin teha aga ei pea“ „pead küll“ vastas louis. „sorry aga ma
tõesti ei viitsi uuesti neid tegema hakkata“ vastasin. „nüüd ma sovusin“ ütles
louis ja võttis kappipealt moosi purgi, pistis näppu sinna sisse ja siis läkk
annu juurde ja tõmbas selle näppuga ta põsele maasikamoosi triibu
„louis!“ karjus annu „annu!“ karjus louis. Hakkasi nnaerma ja kõik vaatasid
minu poole „mis nii naljakat on?“ küsis harry „am ma ei tea“ vastasin „rose me
peame rääkima“ ütles harry „olgu“ vastasin „emme oota!“ kisas annu „emme peab
ära minema, jää oma kutsuga koju“ ütlesin, kutsuks kutsusin ma louisi „heyy ma
pole kutsu vaid annu mees onjuu!“ karjus louis „jaja“ ohkasin ja läksin harry
järel enda tuppa.
Harry pani ukse lukku „noh mis toimub?“ küsisin voodile istudes „asi on
kevinis ja louisis“ „mhh?“ „louis rääkis mulle“ „nojamh, nii kahju annust“
ütlesin „kas sa teadsid et annul on süda haige?“ „mida? Seda ma küll ei
teadnud“ ütlesin „ja on võimaus et kumbki nendest sureb“ ütles harry kurvalt
„miks annu meile sellest rääkinud pole?“ „ega ta isegi loule sellest rääkida ei
tahtnud“ vastas harry.
„nii tore et mina terve olen“ ütlesin „mul ka hea meel et kui me peaksime
lapse saama siis mõlemad jäävad ellu“ ütles harry „aa et sa mõtled juba
tulevikkust?“ „ikka“ muigas harry, tulles minu juurde ja kükkitas mu ette et
mulle otsa vaadata „kallike, ma ei jätta sind mitte kunagi ja ma luban et me
abiellume kunagi ning saame toredaid ja nunnusid lapsi. Me oleme lahutamatud“
rääkis ta oma nunnu häälega „mulle sobiks“ ütlesin kuigi mõtlesin teist asja: Harry nüüd ma loodan küll et sa seda
lubadust pead sest kui ma sinusse armusin siis ma ei taha sinust lahku minna ja
kui tõesti peaks midagi juhtuma siis ma ei armu enam mitte kunagi !!!
„rose?“ küsis harry „mhh?“ „sa vajusid
mõttetesse“ „panin tähele jaa“ muigasin „tead rose, kas sa ei tahaks tulle mu
vanemate juurde?“ „ohh, see oleks küll hea mõtte“ vastasin harryle ”no aga mis sa arvaksid kui läheks
homme?” ”no olgu” vastasin õlgu kehitades
*** PULMAD ***
Ärkasin äratuskella peale ning vaatasin oma kõrvale. Harryt polnud seal,
aga ega ma nii ka arvasin. Käisin ruttu pesemas ja siis föönitasin juuksed
seejärel vaatasin oma kleidi üle ning siis suundusin kööki et kohvi saada. Köögis
oli ainult zayn ”hommikust, kus teised siis on?” küsisin ”ilmselt parandavad
pohmakat” ütles zayn, muigasin ta vastuse peale ”ja sina? Miks sa siis teistega
koos pole?” küsisin pannes oma klaasi espresso masina tila (ma ei tea kuidas
kutsutakse seda värki kust see kohvi jookseb) alla.
”ma tulin ikka ööseks koju mitte ei jäänud kuskile lambikasse kohta magama”
muigas zayn ”niiet nad on siis kuskil pärapõrgus?” küsisin ”võib ka nii vist
ütelda, aa mudu tee mulle ka kohvi” ”okkey, sa mudu peavalu rohtu võtsid?” ”ei,
ma ei mäleta kus need on” ütles ta ”oh sind küll, aga muidu et sa teaksid
pohmakat saab ravida nii et jood palju vett” ütlesin ”really (päriselt?) ?”
”jeahh” vastasin.
”no siis ära tee mulle kohvi vaid anna vett” ”seda ma arvasin ise ka” ütlesin
ning võtsin teise klaasi ja lasin sinna külma vett ning asetasin selle zayni
ette lauale. ”tänan” ”palun jaa” vastasin ja võtsin oma kohvi ning panin sinna
pool lusikatäit suhkurt sest ma ei taha magusat kohvit ning natuke valasin ka
kohvikoort seejärel istusin ma zayni vastu ja ta vaatas mulle otsa.
Nii see vaikus kestis ja silmside oli ka ikka tugev ning ma ei saanud oma
pilku ära keerata, miski asi minus keelas seda teha ”juuksur ja meikar saabus”
ütles ari kööki tulles ”ah, okkey” ütleisn ja keerasin oma pilgu zaynilt ja
olin kindel et ka tema tegi seda. Liikusime ariga tema tuppa kus olid ka juba
dassu, char, annu, liisu, carru, kaks meikarit ja kaks juuksurit
Esimestena hakkati meiki
tegema annul ja aril ning soengut tegema carrul ja dassul ”noh minul, liisul ja
charil on veel aega niiet ma kaon alla, kutsuge mind kui minu kord” ütleisn ja
läkin alla aga enam seal zayni polnud, niisiis läksin zayni toa uksetaha ja
kopputasin ”jaa” kuulsin vastust ”zayn ma tahtsin sinuga rääkida köögis
juhtunust” vastasin sisenedes kuid lisaks zaynile oli seal toas ka .....
Kes kunagi seda tunnistust loeb, peaks minuga ja minu perega tähistama, sest see kõik algas naljana mõnedele inimestele ja teised ütlesid, et see on võimatu. Minu nimi on Kaapo Jääger ja mina olen Tallinnast, kuid kolisin oma naisega Chicago USAsse. Ma olen õnnelikult abielus kahe lapsega ja armas naine. Minu perekonnaga juhtus midagi kohutavat, kui ma kaotasin oma töö ja mu naine lahkus mu majast, sest ma ei suutnud enda ja perekonna vajaduste eest hoolitseda. tema ja minu laste kohta. Mul õnnestus üheksa aastat mitte mingit abikaasat, et mind laste eest hoolitseda. Ma proovin saata oma naisele testisõnumi, kuid ta blokeerib mulle, et ma temaga rääkida püüan rääkida oma sõbra ja tema pereliikmetega, kuid siiski teavad, et võiks mind aidata ja ma olen esitanud taotluse nii paljudele ettevõtetele, kuid nad tegid siiski ärge kutsuge mind, kuni tuli ustav päev, et ma ei unusta kunagi oma elus.Kui kohtasin oma vana sõbra, kellega ma selgitasin kõiki oma raskusi ja rääkis mulle suurest mehest, kes teda aitaks saada head tööd coca cola firma ja ta ütles mulle, et tema loitsu ratas, kuid ma olen inimene, kes ei usu kunagi õigekirja rattaga, kuid otsustasin talle proovida ja Drigbinovia õpetas mind ja näitas mulle, mida need seitse päeva lõunasöögi ajal teha. Ma järgin kõiki juhiseid ja teen seda, mida ta palus mul hästi teha.Drigbinovia veenduge, et kõik läks hästi ja mu naine näeks mind jälle pärast Drigbonovia imelist tööd. Mu naine helistab mulle tundmatu arvuga ja vabandas ning ta ütles mulle, et ta tõesti jätab mind ja meie lapsed ja mu naise tagasi koju. Ja kahe päeva pärast Ettevõte, kellele ma esitan oma tänulikkuse kirja, nüüd olen ma Ameerika Ühendriikides. Soovitan teile, kui teil on probleeme, saatke sellele e-kirjale teade: doctorigbinovia93@gmail.com või WhatsApp talle aadressil +2348144480786 ja saate parima tulemuse. Võtke asjad enesestmõistetavaks ja see võetakse sinult. Ma soovin teile parimat.
ReplyDelete